Ibamba likaKhomishana wamaphoyisa eSAPS eMpumalanga, uMajor General (Dr) Zeph Mkhwanazi, usishayele ihlombe isinqumo senkantolo kogixabezwe odilikajele abayisishiyagalolunye kugwetshwa uThemba Prince Shongwe (36) ngamacala okubulala nokudlwengula izisulu eziningi. UShongwe ugwetshwe yiNkantolo yesiFunda yaseSecunda izolo, zingama-18 kuZibandlela wezi-2024, ngamacala akhe asabekayo abhekiswe emantombazaneni asemancane ase-Embalenhle phakathi kuka-2016 no-2018.
Inkantolo ilalele izindaba ezibuhlungu zezenzo ezimbi zikaShongwe, ezihlanganisa ukudlwengulwa nokubulawa kwamantombazane amancane ase-Embalenhle.
Amantombazane amane abulawa nguShongwe waphinde wadlwengula ingane eyayiphila ukuze ixoxe le ndaba. Ukubusa kukaShongwe kokwesabisa, okubhekiswe emantombazaneni angenacala kwenze impilo yaba nzima kubahlali base-Embalenhle nokho, ngenxa yomsebenzi omuhle kakhulu wabaseshi owasiza ekumiseni lesi sigebengu esingenanhliziyo. Ngenxa yalokho, inkantolo yagcina ikhiphe isigwebo esinzima ngesihluku ngasinye ayesenza.
Ngomhla zi-5 kuNhlangulana wezi-2016 ngezithuba zabo-19:30, intombazane eyayineminyaka engu-16 ubudala ngaleso sikhathi yathunyelwa ukuyothenga izinto ezithile esitolo se-tuck e-Extension 14, e-Embalenhle budebuduze nomuzi wakubo. Wabe esehudulwa uShongwe, ehlome ngommese, wamyisa enkundleni yebhola eseduze lapho aphucwa khona umakhalekhukhwini wakhe wabe esedlwengulwa.
Mhla ziyi-12 kuNcwaba wezi-2016, uNokulunga Nkutha, oneminyaka engu-11, wabuya esikoleni njengenjwayelo, wabe esegqoka izingubo zakhe ezingajwayelekile futhi waveza ukuthi uya ekhaya labazali bakhe. Kusihlwa ngalolo suku olubi, unina wabuya emsebenzini kodwa wangayithola ingane yakhe ekhaya. Wabe eseya emndenini othile, ekholelwa ukuthi kungenzeka ukuthi waya khona, nokho intombazane ayizange itholakale. Umndeni wabe usuqala ukumthungatha endaweni yomngane wakhe kodwa futhi kwanhlanga zimuka nomoya. Kungalesi sikhathi lapho intombazane kubikwa ukuthi ilahlekile e-Embalenhle SAPS. Ngokudabukisayo, wabulawa futhi isidumbu sakhe satholwa ngakusasa.
Futhi, ngomhla zingama-28 kuNhlangulana wezi-2017 uCynthia Masilela, oneminyaka engu-16 wase-Extension 22 e-Embalenhle, wayesendleleni egodukayo ngalobo busuku lapho ayephelezelwa khona umngane wakhe wesifazane. UCynthia wabe eseshiywa umngane wakhe, eduze nendawo kagogo wakhe kodwa intombazanyana ayizange ifike ekhaya. Ngakusasa isidumbu sakhe satholwa unogada eduze kwamahhovisi kamasipala. Intombazane yabulawa kwavulwa icala ukuze liphenywe.
E-Extension 17, u-Embalenhle, uLerato Nkusho (11) ubuyile esikoleni mhla zingama-07 kuNhlaba wezi-2018. Wabe eseshintsha izingubo zakhe ezivamile ngaphambi kokuba aye emgwaqweni ayodlala nabangane bakhe. Kamuva ngalobo busuku, naye, akazange abuyele ekhaya.
Umndeni wakhe, kanye nezinye izakhamuzi zase-Extension 17, baqale umcimbi wokusesha kodwa abakwazanga ukumthola. Intombazanyana yabe isibikwa ukuthi ilahlekile kwa-Embalenhle SAPS. Ngeshwa, isidumbu sakhe satholwa eduze kweSalon Yezinwele e-Extension 17, ezinsukwini ezintathu kamuva.
Ngomhla ziyisi-7 kuLwezi wezi-2018, omunye wezisulu ogama lakhe linguMihle Philisiwe Zinganto, oneminyaka engu-11, wahamba no-anti wakhe emini baya eSalon Yezinwele ngase-Extension 17 e-Embalenhle. Intombazanyana yabe isilambile yabikela u-anti wayo ukuthi isibuyela ekhaya izolanda ukudla, yashiya u-anti wayo esaluni. Lapho u-anti eseqedile, waya ekhaya kamuva ngalobo busuku, wathola ukuthi umshana wakhe akazange afike ekhaya. Umndeni ube usuhlanganisa amalungu omphakathi lapho kuseshwa khona. Ngemva kokubona ukuthi abamtholi, babika ukuthi ulahlekile. Ifayela lomuntu olahlekile lavulwa e-Embalenhle SAPS. Ngesikhathi kusathungathwa isidumbu sikamufi sitholwe emgwaqeni.
Amacala aphathelene nalezi zigameko ezivuliwe kanti abaphenyi, okuhlanganisa nethimba lochwepheshe emkhakheni wophenyo.
Uphenyo luholele ekuboshweni kukaShongwe owatholwa enamacala amahlanu okudlwengula kanye namane okubulala yingakho egwetshwe kanje:
Ecaleni loku-1 ngecala lokubulala, ummangalelwa ugwetshwe udilikajele.
Ebalweni lesi-2 lokudlwengula, ummangalelwa ugwetshwe udilikajele.
Ecaleni lesi-3 ngecala lokubulala, ummangalelwa ugwetshwe udilikajele.
Ebalweni lesi-4 ngecala lokudlwengula, ummangalelwa ugwetshwe udilikajele.
Ebalweni lesi-5 ngecala lokudlwengula, ummangalelwa ugwetshwe udilikajele.
Ebalweni lesi-6 ngecala lokubulala, ummangalelwa ugwetshwe udilikajele.
Ebalweni lesi-7 ngecala lokudlwengula, ummangalelwa ugwetshwe udilikajele.
Ebalweni lesi-8 ngecala lokubulala, ummangalelwa ugwetshwe udilikajele.
Ebalweni lesi-9 ngecala lokudlwengula, ummangalelwa ugwetshwe udilikajele.
Ibamba likaKhomishana we-SAPS esifundazweni saseMpumalanga, uMajor General (Dr) Zeph Mkhwanazi uphinde washayela ihlombe ithimba labaphenyi, ithimba labashushisi kanye nophiko lwezobulungiswa olugcine lugwetshwe kahle umenzi wodlame olusekelwe ebulilini. “Siyajabula ngempela ukuthi lo menzi wobubi ususwe emphakathini unomphela ngemuva kokusabisa abesifazane. Siyethemba ukuthi isigwebo somenzi wobubi sizothumela umyalezo ocacile wokuthi izenzo ezimbi kangaka azisoze zabekezelelwa, futhi lokhu kufanele kube yisithiyo kulabo abangase babe yizigebengu, “kusho uJenene.