SILOKHU SINYUKILE ISIBALO SABASHONA NGOKUDLA OKUNOSHEVU.

Kubukeka siqhubeka nokunyuka isibalo sabantu abadlula emhlabeni ngokudla ukudla okunoshevu, iningi labo kuba ngabantwana abancane abathenga omashibsi ezitolo eziyiziphaza. Namhlanje kubikwe omunye umntwana odlulile emhlabeni ngokuthemga amachips esitolo esiseSoweto. Lokushona kwalomntwana sekunyuse isibalo sabaphangalele saya emashumini amabili nantathu (23) kulokhu kuqale unyaka ka2024.

Iningi lamaTuck Shop asebenza emalokishini linganyenlwe abokufika kuleli, nokwenza umphakathi ube nolaka kakhululu kulabanto. Nalapho umphakathi usuke ukhala ngokuthi badayisa izinto ezisuke sezidlulelwe iskhathi, benjalo bayazenzela okunye ngendlela engekho emthethweni ukuze bezokwenza inzuzo eningi kakhulu. Okugcina kushiya imndeni eminingi isilahlekelwa izihlobo zayo kulesimo.

UHulumeni waseNingizimu Afrika umemezele namhlanje isimo sikashevu ekudleni njengenhlekelele yezwe lonke.

INingizimu Afrika’s National Disaster Management Centre, ngokweSigaba 23 soMthetho Wokulawulwa Kwezinhlekelele wama-57 wezi-2002, ihlukanise ukwanda kwakamuva kwezifo ezitholakala ekudleni ezweni lonke njengenhlekelele kazwelonke.

Lokhu kumenyezelwe nguNgqongqoshe wezoBulungiswa nokuThuthukiswa koMthethosisekelo, uThembi Simelane, esithangamini nabezindaba ebesisePitoli ngoLwesine.

Lokhu ngemuva kwenqwaba yezifo ezitholakala ekudleni ngenxa yezinto eziningi sekudlule nemiphefumulo yabantu ababalelwa ku-22 okuhlanganisa nezingane kulo nyaka kwashiya abanye belaliswe esibhedlela.

Kusukela ngoSepthemba nonyaka, okungenani zingu-890 izigameko zezifo ezitholakala ekudleni ezibikiwe.

UMengameli ukhulume nesizwe mayelana nokusabela kukahulumeni ezigamekweni eziphindelelayo zezifo ezitholakala ekudleni.

NgoLwesine, uSimelane uthe izinyathelo zokumisa imithetho kamasipala elawula amabhizinisi zizosheshiswa ukuze kunqandwe le nkinga.

“Ukuqaliswa kwemithetho kamasipala ejwayelekile yeminotho yasemakhaya neyasemalokishini, phakathi kokunye, ekhuthaza ukulahlwa kwemfucuza okufanele okuyimpoqo kanye nezinqubo zokugaywa kabusha ukuze kuqinisekiswe ukuthi izindawo zamabhizinisi azinazo izithiyo futhi ukungcola kuzosheshiswa. 

“Lokhu kuzophinde kuhambe ibanga elide ekubhekaneni nenkinga yokuhlaselwa kwamagundane emiphakathini yethu, okubangela ukusetshenziswa okuyingozi kwamakhemikhali ayingozi navinjelwe njengezibulala-zinambuzane. 

“Imikhandlu Yomasipala eminingana ezweni lonke isivele yamukele imithetho kamasipala ejwayelekile. Sinxusa abanye omasipala abasazokwamukela imithetho kamasipala ukuthi benze lokho ngokushesha, basize uhlelo lokuthobela imithetho futhi basindise izimpilo zabantu,” esho.

USimelane utshele isithangami sabezindaba ukuthi ithimba lochwepheshe bezempilo elizosebenza eKomidini Lokweluleka NgoNgqongqoshe liqokwa ngesimemezelo mayelana nalokhu okufanele sithathwe ezinsukwini ezimbalwa ezizayo.

Uchaze ukuthi ikomiti kulindeleke ukuthi, phakathi kokunye, lenze izindlela zokuvimbela isikhathi eside ukuze kunqandwe izigameko zezifo ezitholakala ekudleni ezweni.

Ukungenelela kwezempilo

“Umyalelo wokwazisa ukushona kweziguli eminyakeni eyi-12 nangaphansi ubalulekile futhi uzosetshenziswa ngokushesha. Lokhu kuzosisiza ukuthi siqonde umthwalo wezifo kanye nenani labantu abasengozini ngesikhathi sangempela esikhundleni sokulinda isikhathi eside.

“UMnyango Wezempilo njengamanje uchibiyela Imithetho Yezimo Zezokwelapha Ezazisayo ukuze kufe noma ubani oneminyaka engu-12 nangaphansi kubonakale. Imithethonqubo ingase ishicilelwe ngokusekelwe esimweni Senhlekelele esimenyezelwa nguNgqongqoshe we-COGTA,” esho.

Mayelana nokushoda kwabahloli bezempilo yezemvelo, uSimelane ukuqinisekisile ukuthi lolu daba luthola ukunakwa okuphuthumayo ukuze kugunyazwe zonke izifunda nomasipala basemadolobheni amakhulu ukuthi baphoqelele ukuhlolwa ezweni lonke

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *