UMnyango Wezempilo ukhiphe isitatimende ngomhla zingama-20 kuMfumfu wezi-2024 mayelana nezifo zakamuva ezisekelwe ekudleni kanye nokufa kwabantu. Ngemuva kweSitatimende sangomhla zingama-20 kuMfumfu, kwaba nesithangami sabezindaba ngoLwesihlanu, zingama-25 kuMfumfu wezi-2024 eNgqungqutheleni yase-Birchwood lapho kwavezwa khona ukuthi isizwe sizothola isibuyekezo ngalolu daba ngoMsombuluko, zingama-28 kuMfumfu wezi-2024. Namhlanje bekuyithuba lokuhlinzeka isizwe ngombiko wenqubekelaphambili mayelana nembangela yokushona kwezingane eziyisi-6 eNaledi, eSoweto.
Ukukukhumbuza, ngesonto eledlule kuhlakazwe iqembu labasebenzi bezempilo bezemvelo abangama-80 (Abahloli Bezempilo) abajoyinwa yizikhulu zeminye iminyango kahulumeni umsebenzi wabo ohambisana nenkinga yokudla eNaledi. Njengoba kushiwo ngaphambili bavakashele izitolo ezingu-84 eziyiSpaza befuna ubufakazi bekhemikhali okukholelwa ukuthi yiyona edale izifo nokufa kwabantu okwehlele isizwe sakithi ikakhulukazi eNaledi, eSoweto. Lowo msebenzi waphothulwa ngoLwesine, zingama-24 kuMfumfu wezi-2024, ngemisebenzi yokucofa eyenziwe ngoLwesihlanu, zingama-25 kuMfumfu wezi-2024. Lo msebenzi wenziwa ngaphansi kokuqondisa nokufundiswa ngochwepheshe beNational Institute of Communicable Diseases (NICD).
NgoMgqibelo, zingama-26 kuMfumfu wezi-2024 i-NICD yahlanganisa ithimba lochwepheshe nochwepheshe abanolwazi olunzulu emikhakheni eyahlukene ehambisana nenkinga yamanje, ehlanganisa i-Forensic Pathologists, Toxicologists, Pediatricians and Epidemiologists. Leli thimba linikezwe yonke imininingwane okuhlanganisa namafayela ezempilo ezingane ezishonile, nokunye
okubalulekile imiphumela yokuhlolwa kwesidumbu. Basebenzise ifomu lesitifiketi sezokwelapha se-World Health Organization’s (WHO) elinconywe yi-World Health Assembly (WHA), ukuze benze ukuhlaziya kwabo. Njengoba ungase ukhumbule umnyango wawukwazile ukuthi amasampula athathwe ngesikhathi sokuhlolwa kwesidumbu futhi athunyelwa ukuze kuhlaziywe i-toxicology.
Madoda namanenekazi silapha namuhla ukuze sikwazise ngokutholwe yi-Toxicologists yethu. Imiphumela ibonisa ukuthi imbangela yokufa i-Organophosphate ngokungangabazeki. Njengoba wazi,
I-Organophosphate akuyona into eyodwa kodwa iqoqo lezinto, ezivame ukusetshenziswa kwezoLimo noma njengezibulala-zinambuzane. I-Organophosphate ekhonjwe kulesi sibonelo ibizwa nge-Terbufos. Zonke izingane eziyisi-6 zabulawa ukungeniswa kwe-Terbufos.
Emasontweni adlule amakhemikhali amaningana ayeboshwe njengezimbangela zokufa okungenzeka. Ezinye zaze zatholakala kwabanye abathengisi. Ukuze ngigweme ukudideka, ngifisa ukusho ngayinye yazo futhi ngichaze ukubaluleka kwayo. Kodwa ngaphambi kokwenza lokho ngidinga ukuchaza ukuthi ngaphandle kwe-Organophosphate, elinye iqembu lamakhemikhali asetshenziswa njengezibulala-zinambuzane libizwa ngokuthi ama-Carbamates. Kunomehluko omncane phakathi kweCarbamates ne-Organophosphates. Umehluko owodwa omkhulu ukuthi i-Organophosphate iyingozi kakhulu futhi ingabangela umonakalo ongenakulungiseka.
Kwesinye isikhathi ngesonto eledlule, bekunesitatimende esiveza ukuthi uCarbamates uyimbangela yokufa. Konke lokhu ngmlomo kangqongqoshe.